WHO andmed toovad esile füüsilise aktiivuse suured eelised

Füüsilise aktiivsuse eelised ning istuva eluviisi riskid

Korrapärane füüsiline aktiivsus – kõndimine, rattasõit, jooksmine, spontaansed ja organiseeritud sporditegevused – toob tervisele märkimisväärset kasu. Igasugune füüsiline tegevus on parem kui olla füüsiliselt passiivne. Inimesed suudavad suhteliselt kergesti saavutada päeva jooksul soovitatud aktiivsustaseme, kui teevad selleks mõõdukaid pingutusi. Füüsiline passiivsus on mittenakkusliku haigestumuse üks peamisi riskitegureid. Inimestel, kes ei ole piisavalt aktiivsed, on 20–30% suurem surmarisk võrreldes inimestega, kes on piisavalt aktiivsed!

Valik olulisi fakte WHO*-lt:

1. Füüsiline aktiivsus avaldab märkimisväärset kasu nii kehale kui vaimule.

2. Füüsiline aktiivsus aitab ennetada mittenakkuslikke tõsiseid haigusi nagu näiteks südame-veresoonkonnahaigused, vähk ja diabeet.

3. Füüsiline aktiivsus vähendab depressiooni ja ärevushäirete sümptomeid.

4. Füüsiline aktiivsus parandab mõtlemis-, õppimis- ja otsustusvõimet.

5. Füüsiline aktiivsus tagab noortele tervisliku arengu ja kasvu.

6. Füüsiline aktiivsus parandab üldist heaolu.

7. Ülemaailmselt ei vasta iga neljas täiskasvanu soovitatavale füüsilise aktiivsuse tasemele.

8. Kui maailma elanikkond oleks aktiivsem, siis saaks ära hoida kuni 5 miljonit surmajuhtumit aastas.

9. Inimestel, kes ei ole piisavalt aktiivsed, on 20–30% suurem surmarisk võrreldes inimestega, kes on piisavalt aktiivsed.

10. Enam kui 80% maailma noortest on ebapiisavalt füüsiliselt aktiivsed

*WHO = World Health Organization / Maailma Terviseorganisatsioon

 

WHO lahendus probleemile

WHO avaldas 2018.a-l Füüsilise Aktiivsuse Globaalse Tegevuskava, 2018-2030. Kavas kirjeldatakse erinevaid valdkondi ning konkreetseid poliitilisi soovitusi ja meetmeid liikmesriikidele, rahvusvahelistele partneritele ja WHO-le füüsilise aktiivsuse suurendamiseks kogu maailmas.
Ülemaailmses tegevuskavas kutsutakse üles riike, linnu ja kogukondi võtma kasutusele “terviklik süsteem”, mis hõlmab kõiki sektoreid ja sidusrühmi. Selle raames rakendatakse ülemaailmsel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil meetmeid, et pakkuda turvalist ja toetavat keskkonda ning rohkem võimalusi inimestel füüsilise aktiivsuse taseme tõstmiseks.

2018. aastal leppis Maailma Terviseassamblee kokku globaalses eesmärgis vähendada 2030. aastaks füüsilist passiivsust 15% ja kohaneda säästva arengu eesmärkidega. Maailma liidrite kohustus on töötada välja ambitsioonikad riiklikud algatused, mis annavad võimaluse uuendada jõupingutusi füüsilise aktiivsuse edendamiseks.

Lugege lähemalt WHO kodulehelt füüsilise aktiivsuse kohta ja kuidas see meid mõjutab!

Uued soovitused füüsiliseks tegevuseks

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avaldas hiljuti uued ülemaailmsed soovitused füüsilise aktiivsuse kohta. Täiskasvanud, kes istuvad iga päev palju ühe koha peal, peaksid olema füüsilises tegevuses vähemalt 300 minutit nädalas, et korvata istuvast eluviisist tulenevaid tervisekahjustusi. (avaldatud eraldi ajakirja British Journal of Sports Medicine numbris).

See on esimene kord, kui WHO on avaldanud sellised juhised, mis toovad esile selged seosed ühe koha peal istumise, tõsiste tervisehäirete ja suurenenud enneaegse surma riski vahel. Tulemused demonstreerivad selgelt, et me istume liiga paljuühe koha peal. Riskid tervisele suurenevad  oluliselt, kui päevas istutakse ühe koha peal kümme tundi ja enam .

Soovituse aluseks olnud uuringus osales enam kui 44 000 inimest neljast erinevast riigist, kes olid varustatud aktiivsusmõõturitega. Tulemused näitavad, et kui me istume iga päev 10 tundi või enam ühe koha peal, siis suureneb oluliselt enneaegse surma risk, eriti nende seas, kes on füüsiliselt passiivsed. Iga päev 30–40 minutit mõõdukat kuni rasket füüsilist aktiivsust vähendab seda riski oluliselt. Aktiivne võib olla erinevas vormis, alates trepist kõndimisest liftiga sõitmise asemel, aia- või majapidamistöödest kuni kõndimise, jooksmise või rattasõiduni – selgitab Ulf Ekelund Norra Spordiakadeemiast oma artiklis, mis on koostatud uurimistöö jaoks.

Soovitus on liikuda iga nädal 150-300 minutit kas mõõduka või 75-100 minutit raske koormusega. WHO rõhutab, et isegi natukene liikuda on alati parem kui üldse mitte.

Mis vahe on kergel, mõõdukal ja raskel füüsilisel tegevusel?

• Kerge füüsiline tegevus on näiteks jalutuskäik. Tegevus, mis ei põhjusta märkimisväärset südame löögisageduse või hingamise kiirenemist.
• Mõõdukas füüsiline aktiivsus võib olla näiteks kiire kõndimine, tantsimine või lehtede riisumine. Siin pulss kiireneb ja põhjustab ka teatud määral hingeldamist, kuid rääkida on siiski võimalik.
• Raske füüsiline tegevus võib olla jooksmine, sörkimine, jõutreening, jalgrattasõit, ujumine, ülesmäge või trepist kõndimine. See on tegevus, mis suurendab oluliselt nii südame löögi- kui hingamise sagedust. Heaks tegevuseks on ka murdmaasuusatamine, meeskonnamängud, pallimängud või kõrge intensiivsusega rühmatreeningud. Rusikareegel saamaks teada, milline on tegevuse raskusaste, on see, et mõõduka kuni raske füüsilise koormuse ajal võid veel rääkida, aga mitte enam laulda. Väga raske kehalise aktiivsuse ajal suudad sa ilma hingamata öelda vaevu rohkem kui paar sõna!